Et kuidas võiks mõjutada edasikandumisklausel (copyleft) mõjutada litsentsivalikut vabade litsentside puhul. Minu aus vastus oleks, et mul pole õrna aimugi. Miks ma pole mõelnud erinevate litsentsitüüpide peale? Sest tundub, et selle jaoks on senini olnud pädevamad inimesed, kes sellega tegelevad ja kõik tarkvarad, millega ma olen tegelenud, olen saanud ilma sellepärast muretsemata, mis litsents neil on. Kui tasuline, siis on see ikka üldjuhul töökoha poolt tulnud või siis ise kasutanud tasuta tarkvara, mõtlemata, mis litsentsi tüübi alla ta kuulub ja mis ja kuidas, seda võib kasutada.
Kui ei tea, siis tuleks selgeks teha. Mis siis on vabad litsentsid? Väidetavalt on need Lawrence Lessig'i poolt ettepandud ja Peeter Marveti poolt eestindatud litsentsi tüübid.
- Autorile viitamine (BY)
- Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel (BY-SA)
- Autorile viitamine + mitteäriline eesmärk (BY-NC)
- Autorile viitamine + mitteäriline eesmärk + jagamine samadel tingimustel (BY-NC-SA)
- Autorile viitamine + tuletatud teoste keeld (BY-ND)
- Autorile viitamine + mitteäriline eesmärk + tuletatud teoste keeld (BY-NC-ND)
Arusaadav, iga litsentsi tüüp on selgelt ja lühidalt ära kirjeldatud.
Mis siis on edasikandumisklausel (copyleft)? Kerge uurimine interneti avarustes ja tuleb tõdeda, et oleks võinud selle tegemata jätta, sest lühidalt on see sama, mis antud õppematerjalides -> õppematerjal. Edasikandumisklausel (copyleft) on nõue tuletatud loomingu edastamiseks samade tingimuste alusel.
Nüüd kui mõisted selgemaks tehtud, tuleks mõelda, kuidas siis ikka edasikandumisklausel (copyleft) mõjutab litsentsivalikut vabade litsentside puhul.Autorile viitamine on vist kõige lihtsam esmapilgul, et kui soovid kellegi teost kasutada, mis seotud sellise litsentsi tüübiga, siis oleks kena viidata teose autorile. Olgu see tekst, pilt, video, muusika jne. See oli nagu enda mõte, aga tuleb välja, et tegelikult ei piisa ainult autorile viitamisest, vaid peab ka ära märkima teose ja litsentsi tüübi.
Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel, oleks siis minu arust, et sellise teose kasutamisel, pead ikka viitama autorile, teosele ja litsentsi tüübile ning võid jagada samadel tingimustel, mis autor on ette pannud. Aga mitte päris, viitamine on jah, aga teost võib muuta, kui on viidatud muutustele ning edasi jagamine toimub samma litsentsi tüübi alusel.
Autorile viitamine + mitteäriline eesmärk. Lihtne, viitad autorile ja kasutad teost mitte ärilistel eesmärkidel. Jah ja muuta tohib ka teost.
Autorile viitamine + mitteäriline eesmärk + jagamine samadel tingimustel on lihtsam, lihtsalt eelmiste punktid kokkupanduna.
Autorile viitamine + tuletatud teoste keeld (BY-ND), et viitamine autorile, teosele, litsentsile jääb samaks, aga teost muuta ei tohi. Ehk siis muudetud teost ei tohi levitada.
Autorile viitamine + mitteäriline eesmärk + tuletatud teoste keeld on ka mõningatest eelmiste punktide ühend.
Seekord jäi kirjutis lakoonilisem, kui muidu, kuna teema suhteliselt uus minu jaoks, aga teadmisi litsentside kohta sai kõvasti juurde ja ehk oskan tähelepanu sellele edaspidi rohkem pöörata. Näiteid ei hakanud välja tooma, kuna see muutuks liiga laialivalguvaks, sest põhimõtteliselt võiksin ise luua näite, visandades mingi disain elemendi või kirjatüki või programmijupi või ... ja üritada kaitsta seda vastava vabalt valitud vaba litsentsiga.
PS! Ainus link, mis ma kirjutises panin "...õppematerjal." ei tundu nüüd õige lahendusena. Äkki oleks õigem -> IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid õppematerjal loodud Kaido Kikkas'e poolt ja kaitstud litsentsiga BY-SA .
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar