neljapäev, 14. märts 2019

Intellektuaalomandi reformatsioon (ITSPEA VI nädal)

Intellektuaalomand == IO

    Ma ise pole kunagi mõtelnud selle üle, et kuidas ja milleks, IO'it kaitsta. Pole sellega eriti kokku puutunud, eriti IO'i omamise poole pealt. Olen küll osaline bändis, aga õnneks mitte nii kuulsas, et selle pärast muretsema peaks või siis olen koodi kirjutanud, aga firmad, kus ma töötanud olen, on juba kohe lepinguga selle enda omaks tunnistanud. Ka tarbija poole pealt pole ma kunagi mõtelnud, kuidas IO'it kaitstakse ja kas kõik IO'i loojad saavad oma tasu või on IO'i kaitsmiseks või vabaks laskmiseks vastu võetud seadused piisavad. Aga on inimesi, kes selle üle muret tunnevad. Rick Falkvinge ja Christian Engström on avaldanud raamatu, The Case for Copyright Reform 2. peatükis mõned mõtted kuidas IO'i seaduseid reformida.

  •     Et keegi ei tohiks esitada ABBA'na ABBA lugusid või väita, et on Paul McCartney lood kirjutanud. 
Igati mõistlik ja arusaadav, et selline tegevus rikuks rämedalt loomingu omaniku õigusi. Aga mul tekkisid sellised küsimused, et kui Ants, Berta, Biret ja Aadu teevad musikaalse kollektiivi, mis mängib, ma ei tea, näiteks regivärsilist metalit disko võtmes, et kas nad siis tohivad ennast ABBA'ks nimetada. Või kui kuskil maakolkas elab üks teine inimene, kelle päris nimi on Paul McCartney ja laulab nagu noor jumal, kas siis tema võib välja anda oma nime all plaadi nt. "Greatest Hits". Samas paistab, et keegi võib ka su eesnime tänapäeval ära patenteerida, et sa ei tohigi ise selle nime all esineda - Getter Jaani juhtum. Ja vot sellest mina juba aru ei saa, et miks?

  • Vabalt võiks jagada teoseid mitte ärilistel eesmärkidel.
Mõnes mõttes võiks nõustuda, aga mõnes mõttes mitte. Selles poleks tõesti midagi halba, kui annad  mõnele sõbrale, mõnda enda omandatut originaal teost kopeerimiseks, sest suure tõenäosusega ärilistel eesmärkidel seda ei kasutataks ja autorita tulude kadu oleks minimaalne. Või võib isegi soodustada edasist autori tulu kasvu, vähemalt enda näitel saan kül öelda, et kui sõber/sõbrad soovituste korras lindistas/salvestas midagi mulle, mida ma poleks originaalina nagunii ostnud, siis natuke kuulanuna/vaadanuna juba sain teha valikuid, mida edaspidi ise osta. Samas iga piraaditud teose eest looja tasu ei saa ja kuna tänapäeva anonüümselt jagamine on massilisem, siis kuidas jagaja teab, et keegi jagatavat asja ärilistel eesmärkidel ei kasuta. Ja kuna jagamine on massiline, siis ka loojate tulud vähenevad rohkem
  • IO'i kaitsmine eluaeg + 20 aastat
Et kui seni kaitstakse IO'it eluaeg + 70 aastat, siis ettepanek vähendada see 20 aasta peale, on minu arust suhteliselt kosmeetilise paranduse ettepanekuga. Tundub sellise seaduse muudatuse seadusega. Samahästi võiks pakkuda 10, 30 või 40 aastat, põhimõte jääb samaks. Miks ei võiks looja ise otsustada, kaua ja kelle heaks tema looming kaitstud on?

  • Loomingu registreerimine peale 5 aastat
Probleem on selles, et kui keegi tahab, kellegi loomingut kasutada, aga on raske vahest leida loomingu omanikku. Lahenduseks pakutakse, et peale loomingu avaldamist peaks looja, peale 5 aasta möödumist, oma toote registreerima kuskil leitavas andmebaasis, et siis kasutaja saaks mugavalt seda kasutada ja loojale ka vastavat tasu maksta. Selline tunne et, kõik tulekski registreerida, nummerdada, kohustuslikuks teha, et aga kasutajatel lihtsam oleks, aga kui nüüd irooniast välja tulla, siis tänapäeval loojat üles leida, kui väga suur soov on, ei tohiks olla suur probleem. Ja kui ei leia, siis alternatiivi kasutada

  • Vabalt peaks saama kasutada teiste loomingute osasid
Mina isiklikult ei näe, et seda peaks saama vabalt ja tasuta teha. Esiteks tekiks probleem, kui suurel määral, siis seda teha võiks. Kas 2/3 peaks olema originaal või 50/50 või piisab ka 10 protsendist. Olen kuulnud nii mõndagi muusika pala, kus muusika teeb heaks just see mitte originaal osa. Kas ainult tsiteerimine on siis piisav tasu?

    Üldmulje jääb, et need ettepanekud on rohkem sellised kosmeetilised, mitte tegelikke probleeme lahendavad. Tegelik probleem tuleb välja alles, sama raamatu 3. peatükis, et kuidas ja mida tahetakse teha IO'i kaitsmise eesmärkidel. See oli isegi minu jaoks hirmutav ja meenutas kangesti ühte mu lemmikraamatut - George Orwelle, "1984" - soovitan kõigil lugeda, kes lugenud pole, "Loomadefarm"i ka.

PS! Minu puhtalt väga isiklik arvamus on, et vabadus, mis on surutud riigi või valitsejate loodud seadustesse, olgu need kui vabad tahes, ei ole vabadus. Selle kohta veel üks raamatu soovitus, kuidas vabaduse ihalusest võib saada türannia - Indrek Hargla "Vabaduse kõrgeim määr. Pärnaoru kroonikad".

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar