Mineviku tulevikuvisioonist (ITSPEA IV nädal)

    Alati on hea seada endale tulevikuks eesmärke, kuhu püüelda ning kuhu jõuda. Kuigi alati ei pruugi just seatud eesmärgini jõuda, siis vähemalt püüdlemine sinna poole on juba pool võitu. Näiteks kui isiklikus plaanis pandud eesmärk on lõpetada TTÜ's  või nüüdse uue nimega TalTech'is, IT süsteemide arendamise eriala ning kui juhtub, et seda ei juhtu, siis ikkagist, juba selle ca 1,2 semestri jooksul saadud teadmisi ja kogemusi on rohkem, kui poleks üldse sellist eesmärki seadnud. 

    Kui isiklikud tulevikuvisioonid on sellised pisikesed ja ainult ennast puudutavad, siis on ka olemas selliseid tegusaid ministeeriumi ametnikke, kes mõtlevad kogu riigi ja rahva peale. Umbes 7 aastat tagasi on selleaegse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikud valmistanud tulevikuvisiooni tänapäevaks - Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020, punkt 2.INFOÜHISKONNA VISIOON 2020. Kuigi 2020 aastani on veel aega, siis võiks seda tulevikuvisiooni hästi natuke vaadelda.

    Esimene punkt, mis minus kõige rohkem küsimusi ja kahtlusi tekitas oli: "Töökohad on kõigis asutustes ja ettevõtetes võrgustunud, ...". Esimene mõte oli, et ma olen sellist loosungit varasemast ajast kuskil juba kuulnud ja natuke mõtisklemist ning tuligi paralleel meelde: "Kommunism – see on nõukogude võim pluss kogu maa elektrifitseerimine ..." : V.I.Lenin. See võib olla professionaalne kretinism minu puhul, et sellised üldistavad kõikehõlmavad väljendid on vastukarva, et kogu süsteem peab töötama ilma vigadeta või kõik vead tuleb süsteemist üles leida. Tundub, et kõigi asutuste ja ettevõtete all on mõeldud eeskätt nn. kontoritööd tegevate asutuste või osakondadega. Sellistel kohtadel on selline lähenemine võimalik ja on päris palju ettevõtteid, mis seda lubavad ja soodustavad, kuid minu  enda kogemuste ja mida ma kuulnud olen, siis need ongi olnud enamus IT ettevõtted. Aga kõik asutused ei ole IT ettevõtted. Palju on selliseid ettevõtteid, kus ei ole IT ja kontoritööga mingit pistmist. Näiteks kuigi juba tänapäeval võivad riigist X, drooni juhtijad pommitada riiki Y, tuhandete kilomeetrite taha, siis võrgundus veel nii kaugele pole veel jõudnud, et labidat liigutada või teerulli juhtida. Kuigi sõjandusest on ka ennegi tsiviilkäibesse palju tulnud, siis tavaliselt ikka aastaid, kui mitte aastakümneid hiljem.
    Kogu sellest visioonist oli minu jaoks raske leida sellist punkti, mis oleks tänaseks päevaks täitunud või täituks 2020. aastaks. Kui, siis see, et: "Eestis on jätkuvalt vaba ja avatud (info)ühiskond." Ma nüüd täpselt ei tea kas ACTA poleemika oli selle visiooni koostamise/avaldamise ajal juba möödas või mitte, aga õnneks see ei jõustunud. Et üldpiirides on veel Eestis väljendus- ja netivabadus olemas. Kuigi ka selles suhtes hakkab vaikselt tsensuur peale tükkima. Ma ei pea silmas seda, et anonüümseid kommentaariumeid on hakatud kinni panema, sest igat saasta ei peagi saama anonüümselt välja pritsida vaid pigem algoritmilisi tsensoreid, mis vaikselt peale tikuvad. Tsensor 1 Tsensor 2
    Mulle isiklik üldmulje sellest visioonist on, et kogu see visioon on tehtud ülimalt optimistlikult. Ja kuigi eesmärkide seadmine tuleviku suhtes on vajalik, siis võiksid need olla enam vähem realistlikud.

PS! Mineviku tulevikuvisioon ca sajand tagasi - En L'An 2000

70 - 4