Kuidas üldse kirjutada edututest IT lahendustest? Väidetavalt, ainult umbes iga 10 nes idee saavutab edu. Nendest IT lahendustest või juba toimivatest rakendustest räägitakse, kirjutatakse ja kasutatakse. Aga ülejäänud 9? Need on olemas, neid on tehtud, neid võib-olla isegi on kasutatud või isegi mõned vähesed kasutavad edasi, aga enamik pole nendest midagi kuulnud.
Näiteks, kui tuua näide mängude maailmast, siis on olemas kümneid, kui mitte sadu erinevaid nutitelefoni mänge, kus tuleb millegagi midagi pommitada või lasta. Kahuritest, vibudest, kiviheitemasinatest, katapultidest ja muudest relva sarnasest relvadest lasta losse, müüre, õunu ja muid kõikvõimalikke sihtmärke. Sellistest mängudest erilist edulugu ei kujunenud ühestki, aga siis tulid linnud ja põrsad, siis tuli Angry Birds. Mängu üld põhimõte on sama, mis eespool kirjeldatud edututel mängudel. Libista aga näpuga, sihi, purusta ja kogu punkte. Aga, kuigi paljud sarnased mängud olid olemas juba enne Angry Birds’i, siis need ei saavutanud sellist edu. Neist ei tehtud filme, disain riideid, mängu järgesid ja edasi, kuigi idee, kui selline oli kõigil sama. Selle näite puhul, tuleks nagu välja, et idee üksi ei loe. Idee ei pea isegi üks ja ainus ja eriline olema. Selleks, et ideest saaks terviklikult toimiv lahendus on vaja rohkem panustada. Ma pakun, et Angry Birds’i loojatel oligi eesmärk midagi suuremat saavutada, panustati disaini, turundusse, reklaami jne. Erinevalt teistest sarnastest, kus tehti valmis töötav, võib-olla isegi hea, aga tihti keskpärane mäng, panustamata selle edasisele arengule, turundusele või reklaamile. Või siis puudus edutute rakenduste loojatel usk, et nii lihtsa ideega võib midagi edukat luua.
Või võrrelda Orkut’it ja Facebook’i, mõlemad alustasid 2004. aastal, mõlemad olid/on suhtlusvõrgustikud, aga üks on lõpetanud tegevuse, aga teine naudib edulugu. Ja kuigi Orkut oli esialgselt ühe mehe projekt, siis ei läinud sel alguses ka mitte halvasti, eriti brasiillaste ja eestlaste seas. Sai endagi esimene suhtlusvõrgustiku konto tehtud just Orkutisse (rate.ee jäi mul vahele, aga see on teine lugu). Sai seal tehtud kõike samagi mäletamist mööda mis tänapäeval Facebook’is. Kassi, hommiku-, lõuna-, õhtusöögi pilte jagada, sõpru lisada ja blokkida, suhelda jne. Kas laiki sai panna, vat seda nüüd ei mäletagi. Seda sai teha kuni järjest sõpru jäi vähemaks Orkut’is ja algas vaikne kolimine Facebook’i ja kahte paralleel kontot, sarnastes keskkondades ei pidanud keegi vajalikuks ning võitjaks osutus Facebook ja 30.09.2014 R.I.P Orkut. Mulle tundub, et Orkuti kaotust soodustas, et see ei olnud Google ainus põhi toodang, erinevalt Facebook’st ja ei saanud täit tähelepanu, et edasi areneda. Lisaks erinevad uuendused, kus tekkisid erinevad konfliktid erinevate Orkutite versioonide vahel ning kuigi algus aeg oli neil ühine siis Facebook tuli avalikkuse ette hiljem kui Orkut. Tundub, et õigel ajal, et oma uudsuse ja Orkuti probleemide tõttu Orkut seljatada.
Ka Netscape Navigatori (NN) võiks siia ritta lisada. Natuke kahju on teda siia lisada, aga lihtsalt näiteks, et kuidas edukas asi võib lõpuks hääbuda. NN oli üks esimesi veebibrausereid, töötas, oli mäletamist mööda hea või siis ainus. NN oli 90’datel üks populaarsemaid brausereid nautides umbes 90 protsendilist turuosa, aga siis arendas Microsoft oma operatsiooni süsteemidele Internet Exploreri vabavarana kaasa ja NN turuosa hakkas kaduma, kuni lõpuks võib seda vaid omal vastutusel endale kasutusele võtta, kuna mingit tuge ei ole talle enam.
Lõpetuseks võiks öelda, et olenemata heast ideest, piisavatest investeeringutest, õigetest turustamis otsustest, on ka vaja mingit X faktorit, et jõuaks eduka tooteni, aga alati tasub üritada.
PS! Kui keegi tõesti seda blogi kunagi loeb (peale õppejõu) ja sooviks teada kuidas teha edutut edulugu või edukat edutut lugu, siis soovitan tõesti vaadata seda dokumentaalfilmi: Riot On!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar